Leibur tegi töötajatele heade ideede tahvli

Leibur pani ettepanekute süsteemi käiku möödunud aasta septembris, et ettevõtte tegevust paremaks ja efektiivsemaks muuta, kirjutab 8. jaanuari Äripäeva tööstuse rubriik.Süsteemi loomise peamine eesmärk oli anda töötajatele võimalus kaasa rääkida ettevõtte arengus, selgitas Leiburi juht Asso Lankots. "Soovisime, et ettepanekud ning nende edasine käekäik oleks jälgitav," ütles ta. Süsteemi hakati välja töötama eelmise aasta suvel ja see koondab kõik ettepanekud, mida töötajad ettevõtte, toodangu ning töökeskkonna arendamiseks teevad.Ettepanekud lähevad protsessitahvlile

Parendusettepanekuid saab teha kontori keskel suurele protsessitahvlile. Süsteem toimib ainult paberkandjal. See tähendab, et töötaja täidab vormi kas paberil või kui eelistab seda teha arvutis, tuleb dokumendivorm pärast välja printida.

Vormil tuleb ära märkida valdkond, kirjeldada ettepanekut ja võimalikku lahendust. Seejärel pannakse ettepanekud protsessitahvli juures asuvasse postkasti, kust süsteemiadministraator nendega edasi toimetab. "Ootame, et töötajad ei teeks ainult ettepanekuid, mida juhtkond lahendama peaks, vaid aitaksid ka ise kaasa sobiva lahenduse leidmisel," märkis Lankots.

Esialgu oli plaan, et süsteem toob esile kiiresti lahendatavad ettepanekud, aga tegelikult laekub ka pikemat kavandamist vajavaid ettepanekuid. On neid, mille saab kiiresti töösse lasta, kui ka neid, mis nõuavad ellu viimiseks väga suuri projekte. Lankots hindas, et umbes 15% esitatud ettepanekutest on tagasi lükatud, aga päris mitu uuendust on juba käigus ja umbes pooled töös.

Hiilgava idee ootel

Kolm parima ettepaneku tegijat said aasta lõpus väikese autasu. Lankotsi sõnul pole ettepanekute premeerimisele üldiselt rohkem mõeldud. Aasta lõpus antud autasud olid tema sõnul pigem sümboolsed ning jäid 100 euro piiresse. Siiski lisas ta, et kui esitataks ettepanekuid, mis ettevõtte kulusid kardinaalselt kokku hoiaks või muud kasu annaks, oldaks valmis ka paranduse soovitajat rahaga premeerima. "See aga tähendaks, et nii probleem kui ka selle lahendus oleks väga hästi läbi mõeldud ja lahti seletatud," lisas Lankots.

Lankotsi sõnul on parendusettepanekute süsteemi tagasiside positiivne, ent on ka miinuseid. "Eks sellega kaasneb ikka väike bürokraatia," märkis ta. Kuna ettepanekuid tehakse paberkandjal ning süsteemi hallatakse Excelis, tuleb ettepanekuid süsteemi sisestada ja sealjuures tähtaegadest kinni pidada. "Süsteemi haldajatele on see suur väljakutse," lisas Lankots, kes loodab, et tulevikus suudetakse süsteem elektrooniliseks muuta.

Klientide tagasiside näitab suunda

Saku Õlletehase kommunikatsioonijuhi Kristiina Tambergi sõnul korraldatakse nende ettevõttes toodete kohta tagasiside saamiseks aeg-ajalt turu-uuringuid ja vestlusringe fookusgruppidele.

See aitab saada värsket ja objektiivset ülevaadet tarbijate hinnangutest, ettepanekutest ja ootustest. "Oleme mõistagi iga päev valmis vastu võtma ka n-ö vabas vormis tagasisidet e-mailile, telefonile või sotsiaalmeedias," lisas Tamberg. Tema sõnul sellist spontaanset tagasisidet aeg-ajalt ka saadakse, näiteks kiideti jõulude ajal ettevõtte tänavusi jõulujooke.

Teinekord tuleb ka negatiivset tagasisidet, mille eest ollakse samuti tänulikud. "Kui see on konstruktiivselt esitatud, võib see aidata paremini tegutseda, olgu see siis kaupade kättesaadavuse või toodete arendamise osas," märkis Tamberg.

Samuti kohtuvad müügiesindajad regulaarselt suurklientide ehk kaupluste ja toitlustuskohtade esindajatega, kellelt saadakse väärtuslikku tagasisidet selle kohta, kuidas toodete müük on läinud ning millist tagasisidet on andnud tarbijad kauplustele.